Hallo Maa….

Tere! Nagu näha, siis ma pole juba ammu midagi postitanud. Sellest kirjutan peagi lähemalt ja algan oma looga päris algusest.

Oli juuni lõpp või juuli algus ning olin hetkel oma kõige esimeses peres ning kõik oli korras.

Ühel ööl aga ärkasin ülesse, sest tundsin oma parempoolsete roiete alumises osas väga ebameeldivat ning päris teravat valu. See valu oli piisavalt tugev, et rahulikult magamine ei tulnud kõne allagi. Lamasin voodis mõnda aega, lootes, et valu lihtsalt üle läheb. Kuid seda ei juhtunud ning võtsin lõpuks valuvaigisteid ning sain vaikselt magama jääda.

Järgmisel hommikul ütlesin juhtunust Laurenile ja mõtlesime, et äkki on lihtsalt gaasid sinna kinni jäänud ning otsustasime lihtsalt oodata kas see valu kordub. Järgmisel ööl juhtus see sama ning pidin jälle poolnutusena valuvaigistite abil magama jääma. Me ei osanud ka arvata miks mul paremapoolse roide alt valutab, sest mul polnud sealt mitte kunagi varem valutanud. Paaril järgmisel ööl seda valu enam ei olnud ja mõtlesin, et oh äkki oli lihtsalt mingi mööduv mõttetu valu.

Ühel õhtul tuli külla Laureni sõber ning olime oma toas ja ajasime niisama juttu. Nemad istusid maas ja tegid teineteisele patse ning mina oli voodis ja vaatasin telekat. Järsku hakkasin tundma kerget valu kõhus. See meenutas valu mida tunned, kui pole kaua söönud ja nagu väikesed nõelad torkaksid seest ja soolikad tõmbuvad kokku. Valu läks aina tugevamaks ning hakkas laienema ka selga. Algul ei öelnud ma neile midagi ja lootsin, et läheb mööda, kuid seda ei juhtunud. Andsin endast märku, kui tundsin, et pole enam nii kerge hingata ja kõhuvalu oli laialt ka üle selja levinud.

Algul olime lihtsalt mures, kuid mõne sekundi pärast polnud enam nii tore ja asi muutus päris tõsiseks. Asi selles, et väike valu oli levinud üle terve ülakeha ning mu kõhulihased, seljalihased, rinnalihased ja kõri olid täiest pinges. Seda valu pole võimalik kirjeldada, ma ei suutnud isegi pikali olla ning seista. Pidin olema küürakil maas ja lihtsalt mu keha tõmbles ja ma ei suutnud midagi teha kui nutta ja teha imelikke hääli. Hääli tegin sellepärast, et lihaskrambid jõudsid ka rinda ja raskendasid rääkimist, mis muutus väga valusaks ja hingamine oli nii tasakaalust väljas. Atakk kestis umbes 10 minutid ning need olid mu elu pikimad kümme minutit. Ma olin nii paanikas, sest ma lihtsalt ei teadnud mis minuga toimub. Kui atakk hakkas laabuma ning kõhuvalu hakkas samuti vähenema, siis seljavalu oli endiselt halb. Kristie andis mulle sooja mati millel lamasin, et selja rahustada ning lamasin umbes kaks päeva, kuni valu laabus.

Kaks päeva pärast atakki olin peegli ees ja märkasin, et midagi on minu juures teistmoodi. Mu silmamunade valge osa oli muutunud kollaseks ja nahal oli kollakas toon. Ütlesin seda ka oma pereemale ja ta otsustas, et peame erakorralisse minema. Tehti palju uuringuid ning avastati, et mul on sapikivid. See oli täiest ootamatu ja atakki selgitati sellega, et üks kivi oli tõenäoliselt liikumises. Pärast seda vaatasin hoolikamalt mida söön ja seda enam ei korranud.

Järgmine ebaharilik juhtum toimus mu teises peres. Vaatasime tüdrukute pesapalli ning järsku tunnen ennast väga nõrgalt ja süda on paha. Ütlesin seda ka oma pereemale ning kõndisime auto juurde, et saaksin jahedas autos istuda. Seejäres ütles pereema, et olen väga valge näost ning pilt ka hakkas mustaks muutuma ja tundsin, et hakkan minestama. Järgmisel hetkel jooksen puu taha ning päeva söök sinna jäi. Pärast seda hakkas parem, kuid olin ikkagi mures.

Oma kolmandas peres olles vaatasin samuti mida suhu pistan, et atakki vältida. Kuid 15 august juhtus see mida kõige rohkem kartsin. Tuli teine atakk. Ma aimasin, et see võib juhtuda, sest paar päeva enne seda hakkas mu roide alt jälle valutama. See kord oli mul tõsiseid raskusi hingamisega, sest samal ajal tuli ka paanika atakk. Mu pere reageeris väga kiirelt ning viis mu kiirelt erakorralisse. Kiirelt pani mind voolikute külge ja tehti samuti uuringuid. Mind otsustati sisse jätta ja mind viidi erapalatisse mis oli väga kena. Samal õhtul sain teada, et mul kavatsetakse sapipõis välja lõigata ning olin selleks igati valmis, sest tahtsin sellest valust nii väga lahti saada.

Operatsioon kulges edukalt, kuid äärmiselt valus oli ning püsti tõusmine ei tulnud omal toimel kõne allagi. Kuigi kõik läks hästi, siis oli kirurgil ka halvemaid uudiseid. Nimelt oli üks kivi sapipõiest välja saanud ja istus kuskil mu kõhus. Edasi otsustati min Garden City haiglast saata Witchitasse, kus võetaks see kivi välja suu kaudu ning nii ei peaks uut operatsiooni tegema. Olin sellega nõus ja seadsime end minekule.Kui olin jõudnud Witchita haiglasse sain uue ataki ning see oli ekstra valus ning piinarikas, sest mul oli just operatsioon ning värsked haavad. Minu kõhu kokkutõmbed ja muu valu tegigi hullemaks haavade valu ja ma ei saanud ka korralikult hingata. Selle ajal nutsin kõvasti aga õnneks see möödus. Kivi väljavõtmine möödus samuti edukalt ning edasi jäi ainult paraneda.

20916167_1454986211259463_484018952_n.jpg
pärast operatsiooni oli äärmiselt kaunis

Olen väga aeglane paraneja ning sellepärast ma midagi ka ei postitanud, sest ma ei saanud midagi teha, kuna liikumine oli raskendatud. Haiglast välja tooma tuli mind mu viimase pere ema Karen, kes on nii tore ja sõbralik. Nende peres on sapipõie probleemid tihedad ning sellepärast teavad nad ka kuidas sellistes olukordades käituda.

Hetkel tunnen end juba päris hästi. Ühel korral oleksin peaaegu vannitoas ära minestanud aga enam pole selliseid juhtumisi olnud. Olen väga tänulik kõigile arstidele ja õdedele, sest nad olid nii sõbralikud ja abivalmid ning kuna olin üks, siis oli see suureks abiks.

Advertisements

Hotell ja helendav golf

Niisiis. Pole mitu päeva kirjutanud, sest 09.08.2017 läksime viieks päevaks Mulvane´i Hamptoni Hotelli. Olime seal kuna Lisa ja Tom pidid läbima erinevaid kursusi oma töö jaoks. Cimarronist hotellini oli sõita umbes 3 tundi.

20170813_113705
Reptseptsioonis oli väga kaunis istumiskoht hobuse skulptuuriga.

Sel ajal kui Lisa ja Tom klassides olid, käisime mina ja Gretchen linnapeal ringi ning uurisime ümbrust.

20170812_152000
Ühes ostukeskuses oli hiiglaslik kahekorruseline karussell.

Ühel päeval käisime ka minigolfi mängimas, kuid mis oli eriline oli see, et golfirada helendas.

IMG_20170810_204345_706.jpg
Kõik mis oli valge helendas.

Ruumid olid pimedad ning oli vaid UV valgus mis pani neoonsed rajad helendama. Mulle väga meeldis seda mängida ning võitsin lisaraja ning sain auhinnaks helendava käevõru ning tasuta siseepääsu.

Esimesel õhtul läksime välja sööma. Sööki lõpetamas hakkas väljas sadama ja sadu läks aina tugevamaks. Kui tahtsime autosse minna oli vesi pahkluuni ja vesi lõi vastu auto rehve nagu vastu pankrannikut. Kuna mul olid jalas tennised ning ma ei tahtnud neid märjaks teha, siis võtsin need jalast ja jooksin paljajalu autosse. Vihm oli nii tugev, et paari sekundiga olid läbimärg.

Viimasel päeval läksime teatrisse vaatama etendust “Newsies”, mis rääkis ajalehepoiste raskest elust 20dal sajandil ning nende võitlusest oma õiguste eest.

20170813_113845
Mina ja Gretchen enne teatrisse minekut.

Kino ja amps kodust

03.08.2017 läksin koos Gretcheniga kinno “Mina supervaras 3” vaatama. Nautisin filmi väga ning see oli väga naljakas. Olen ka eelmisi filme vaadanud ning seda oli samuti tore näha. Saalis polnud väga palju inimesi mis oli väga mõnus ja toolid olid väga mugavad ning pehmed. Seegi oli lahe, et tooliga sai edasi-tagasi kiikuda.

20170803_181418
Pärast filmi vaatamist tegime paar pilti

05.08.2017 otsustasin teha koduseid kotlette, mida mu ema tihti teeb. Igatsesin seda maitset väga ning nii need valmisid. Tegin neid esimest korda ise ja minu arvates tlid need päris hästi välja. Mu perele meeldisid need väga ja pereisa võttis neid isegi tööle kaasa.

20170805_144337
Kui head need ikka on….

27.07.2017- 06.08.2017 tähistati Dodge City Päevi Dodge City Päevad on muutunud 10 päevaseks pidustuseks ja on suuruselt teine kogukonna festival Kansase osariigis. Selle originaalne eesmärk oli tähistada Dodge City Lääne pärandit ja täidab seda siiani juba 57 aastat. Pidustustest võtab päevas osa umbes 100 000 inimest .

20170806_202647
Kauboid kogunesid areenale,et hakata lassodega loomi püüdma

Meie käisime mitmel rodeol ja see oli minu jaoks esimene selline kogemus ja väga põnev. Juhtus palju ja põnevust oli publiku hulgas tunda. Kauboid ei võta rodeot naljaga, sest mängus on palju. Mõni kauboi saab ühel rodeol umbes 100 000 dollarit. Viimasel rodeol ründas pull rodeo klouni ja lõi ta sarvega pähe lüües pikali ning peaaegu oimetuks, kuid õnneks oli temaga kõik korras. Rodeol oli palju tegevusi. Sõideti pullidel ning ka metsikutel hobustel. Väikesed lapsed sõitsid lammastel ning naised sõitsid hobustega, tünnide vahel slaalomit tehes,võidu. Veel tehti pullidega võitlust ning lassodega loomade püüdmist. Meelelahutusest puudust igatahes ei tulnud.

IMG_20170803_115857_524.jpg
Ühel rodeol lasti ilutulestikku

Uus pere ja loomaaed

29.07.2017 saabusin oma kolmandasse perre . Minu uues peres on ema Lisa, isa Tom ja tütred Gretchen ja Abbygail. Nad on väga toredad ja nendega on väga mõnus ja lihtne suhelda.

Asun kohas nimega Cimarron ja siin pole nii niiske õhk nagu Kansas Citys.

Järgmisel päeval läksin koos Gretcheniga koertega jalutama. Koerad on nii armsad. Nende nimed on Cinnamon, Snickers, Paisley ja Princess. Nad näevad välja nagu kutsikad aga tegelikult on nad umbes 7-8 aastat vanad.

 

20170731_132959
Princess on must ja Snickers blond

01.08.2017 külastasime Lee Richardson´i loomaaeda.

20170801_111858

Neil oli väikseid ja suuri loomi. Neil oli kaelkirjakuid ja must panter ja neid nägin ma esimest korda.

20170801_114730
Kaelkirjak
20170801_111705
Must panter, kes oli väga tüdinud näoga

Käisime ka vaatamas ninasarvikuid aga kui lähedale läksid, siis nad jooksid kohe minema.

20170801_105610
Häbelik ninasarvik

Saarmaid oli nii lahe vaadata, sest nägid neid ka vee all ujumas ja nad tegid igasugu tikke.

20170801_111333
Saarmas
20170801_110029
Lõvid

Samal õhtul läksime Dodge Citysse rodeot vaatama. Iga mees pidi pulli seljas püsima vähemalt kaheksa sekundit, kui ei, siis ei loeta sind edasipääsenute hulka. Järgmisena oli pullide võitlemine.

20170801_200113

Mehed pidid pulliga võitlema nii, et pull teda ei puutu, aga piisavalt lähedalt mööduma ja nad saavad punkte kui pullist üle hüppavad. Juhtus ka üks kurb asi. Üks kauboi hakkas oma hobuse seljas pulli aeda tagasi ajama. Hobune sattus korra seljaga pulli ette ja pull ründas hobust nii, et lõi sarvega hobusele taha kahe jala vahele kintsu. Hobune lahkus õnneks ainult lonkava jalaga. Oli väga põnevust täis päev.

Lammaste rodeo ja hüvastijätt

27.07.2017 läksime rodeole, kus umbes 3 ja 4 aastased lapsed tegid rodeot lammastel ja võistlesid, kes kauem lamba seljas püsib.

20170727_193428

Mõnel lapsel vedas ja pääses vaid mudaste riiete ja näoga, kuid mõni laps sai ka lamba jalalööki tunda. Seda oli äärmiselt põnev vaadata, sest mõelda, et nii väikesed lapsed on nii julged on nii vahva.

20170727_192547

29.07.2017 pidasime minu ärasaatmispidu enne kolmandasse perre äramnekut. Teemaks oli “Harry Potter”, sest meile kõigile meeldib “Harry Potter” ja mõtlesime, et see lihtsalt lahe teema.

20170729_190517

20170729_190523

Tegime snäkke ja toite “Harry Potter”i stiilis ja Steph kutsus paar perekonna tuttavat külla. Mängisime mänge ja oli väga lõbus.

20170729_190555 (1)

Kaunitar ja koletis ning pesapall

21.07.2017 mina, Morgan, Reagan ja Stephanie läksime vaatama etendust “Kaunitar ja koletis”.  Jon oli võitnud piletid millega sai ka enne etendust kohtuda tegelastega. Enne kohtumist oli võimalik saada tasuta snäkke ja vett.

20170721_180801.jpg
Tegelasi ootamas

Kohtuda saime tegelastega nagu Belle, Cogsworth, Lumiere, Babette, Gaston, Mrs. Potts ja Chip. Nad olid nii toredad ja käitusid oma tegelasele sarnaselt.

20170721_182004(0)
Cogsworth, mina ja Lumiere

Kui kohtusin Mrs.Potts´i osatäitjaga sain teada, et ta o kunagi laulnud eesti regilaule ja ta oli väga rõõmus minuga kohtumise üle.

Nüüd siis etendusest. See oli vapustav. Lavadekoratsioonid olid nii kenad ja kõige suurem dekoratsioon oli ratastel ja seda pöörati kui vaja. Üks pool oli loss ja teine pool oli Belle kodu ja mis esindas linna. Lauljad olid nii super häältega, et iga laulu ajal oli mul kananahk ja külmavärinad. Muidugi tulid mul ka pisarad silma kui oli mõni ilus osa ja eriti lõpus kui kõik hästi lõppes. See etendus jättis väga ilusa mälestuse.

20170721_215108.jpg

 

Pärast etendust tahtsime midagi magusat ja otsustasime minna The Cheesecake Factory´sse.

20170721_223204.jpg

See on nagu suur restoran, kus saa tellida nii soolast kui magusat. Meie tellisime kooki. Steph hoiatas, et koogitükid on hiiglaslikud ja me ei jõuaks eales üksi ühte tükki ära süüa. Otsustasime, et mina ja Morgan tellime ühe kahepeale ja Steph ja Reagan tellivad ühe kahepeale.Tükid ongi hiiglaslikud nagu Steph oli öelnud ja päris magusad. Keegi meist ei jõudnudki kooke päris lõpuni süüa ja pärast lõpetamist tundud, et suhkrukuubikud ujuvad mu sees ja ei taha midagi magusat järgmised 10 aastat aga päev oli siiski imetore.

20170721_221711
Pool hiiglaslikust tükist

22.07.2017 oli väga tähtis päev, sest läksime pesapalli vaatama. Omavahel võistlesid minu pere lemmiktiim Kansas City Royals ja Chicago White Sox.  Olime riietunud vastavalt Royalsi tiimi värvidesse, mis on valge ja sinine. Inimesi oli niiiiiiiiiii palju ja läksime kohale 2 tundi varem. See päev oli nii palav, et me eestis ei kujutaks seda ettegi. Kraade oli umbes 40 aga siin on ka niiske ning see tõstab kuumust õhus veelgi. Kõik nähid välja nagu oleks just ujumas käinud. Olime staadiumil kokku umbes 6 tundi ja inimesi oli umbes 24 000. Royals võitis ja kogu staadium hõiskas ja juubeldas.

IMG_20170722_200013_160.jpg

Juba mängu lõpus märkasime äiksepilvi ja kui hakkasime autosse minema hakkas tibutama. Järsku hakkas nii tugev vihm, et autost ei näinud põhimõtteliselt väljagi ja see tegi nii tugevat lärmi ning veetase teel oli umbes 3 cm. Äike aina ägenes ning oli nii ere, et lausa pimestas mõneks hetkeks ja kestis sekundeid. Koju jõudes vihm laabus ja äike suundus ka kaugemale.

20170722_194701.jpg
Autosi oli niiiii palju

Õhtu linnas ja põldmurakate korjamine

14.07.2017 otsustasime minna Kansas Citysse ja vaadata lihtsalt linnapeal ringi. Kuna läksime õhtupoole, siis oli kogu linn tuledes ja õhtune linnaelu alanud. Muusikat ustest ja akendest ning saime imetleda ägedaid vanu Ameerika autosid.

20170714_203652
Kansas City Union Station

15.07.2017 hommikul umbes 9:30 asusime teele Gieringeri farmi poole.

20170715_100350.jpg
Farmi pood

Nimelt nad on tuntud oma maasikate ja virsikute poolest, aga kuna tahtsime väga põldmurakaid, siis läksime hoopis neid sinna korjama. Süsteem on selline: sulle antakse pappkarp kuhu saad endale sobivaid vilju korjata, kui vajalik kogus korjatud, siis kaalutaks see ära ja maksad.

Meile näidati koht kätte kust korjata ja töö võis alata.

20170715_102730.jpg
Marjad olid nii ahvatlevad

Väljas oli kuum väga palav, aga see mind eriti ei seganud, sest olin keskendunud korjamisele. Mõni mari oli lausa hiiglaslik.

Sama päeva hilisõhtul, kui kõik juba magasid peale minu ja Stephanie, otsustasime, et võiks midagi küpsetada. Osa marjadest panime sügavkülma kõrvale, kuid otsustasime teha põldmuraka muffineid.

20170715_225520.jpg
Stephanie marju poolitamas

Samal ajal kui Stephanie nõusid pesi ja marju poolitas, tegin mina taina valmis.

Muffineid sai kena kogus ja järgmisel hommikul oli teistele see meeldiv üllatus.

 

20170715_233404
Smoky oleks väga paar tükki endale tahtnud